TAGASI
Keila keskväljaku ruumilised visioonid Töö nr. H-122-05
 



Olemasolev olukord

Keskväljaku ala on killustatud erinevate funktsioonide vahel. Nõukogudeaegse pärandina on suur osa alast kaetud üledimensioneeritud laiusega autoteedega (või lihtsalt teedega külgnevate asfaldipindadega). Kogu kõnniteedest vaba ala kasutatakse autoliikluseks või parkimiseks. Puudub väljaku eri osade selgelt eristuv iseloom ja hierarhia. Autodega keskväljaku alast läbisõitjad ei taju linna „visuaalset keskpunkti”. 

Lahendusettepanekud 

Dominandid

Keila keskväljaku peadominant on  Keila kirik. Sellele on orienteeritud kogu keskväljaku telg (ka tänav) alates kultuurimaja esisest platsist. Sellele sekundeerivad väiksemad dominandid: kavandatud „väravmaja” Tallinna tänava ristumisel Luha tänavaga ning Kultuurimaja esine avalik plats skulptuuriga/purskkaevuga teljel.

Väljakud

Praegune keskväljak ei ole linnaruumis tervikuna hoomatav, mistõttu see on jagatud kaheks suuremaks väljakuks, mida eraldab „väravmaja”. Keskväljak jaguneks siis „Maaväljakuks” ja „Linnaväljakuks”. „Maaväljak” moodustub n.ö. kirikust ja kõrtsidest alal, mida piiravad olevad Tuula tee äärsed söögikohad lõunast ja kavandatatvad samalaadsed ehitised põhjast. „Linnaväljaku” moodustavad hooned ja park ümber kultuurimaja esise avaliku platsi. Lisaks moodustuvad nende kahe väljaku sees lisaks väiksemad suletumad linnaruumid:  „Maaväljakul” ringristmiku plats „klaasmaja” ja „väravmaja” vahel ning „Linnaväljakul” hooneseinte ja haljastusega promenaad. Jalakäijate ala oluluse laiendamisega „Linnaväljakul” on võimalus tekitada linlastele ühisürituste plats, kuhu võiks lisaks skulptuuridele paigaldada näiteks ka jõulukuuse.

Hooned

Uushoonestus 

1. „VÄRAVMAJA”. Koosneb kahel pool promenaadi kirikutelge olevast hooneosast ning moodustab ringliiklusväljakut vormiva tänavaseina. Hoone seob ja lahutab, moodustuvad kaks väljakut. ”Linnaväljaku” poolt vaadates on raamiks ja fokusseerijaks kirikotorn. Tänava kohal ehitusõigus alatest 2. korrusest. Muudab praeguse linnavalitsuse hoone üksikhoonest tänavaseina osaks. Kinnine hoonestusviis rõhutab linnakeskust. Korruselisus kuni 4.

 2. „KLAASMAJA”. Praeguse väikese haljasala keskele püstitatav läbipaistev hoone. On üheaegselt bussiootemaja, linna infopunkt, tänavakohvik või lihtsalt olemise koht. Korruselisus kuni 3.

 3. TALLINNA TÄNAVA ÄÄRNE HOONESTUS. Moodustab kolmnurkse kõrtsi- ja kirikuväljaku puuduva kolmanda seina. Väikepoed, kohvikud, kõrtsid sarnaselt Tuula tee äärsetega. Ka endise „Tallinna” poe juurdeehitised, mis muu hulgas varjavad vaate Luha tänavalt sisehoovidesse. Korruselisus kuni 3.

 4. Linnavalitsuse ja Postimaja vahel täiendav hoonemaht. Muudab tänavaseina kinnise hoonestusviisiga olevaks.

 5. Lisaehitis oleva kasiino külge lõpetamaks linnaväljaku neljanda hooneseinaga. Jalakäijate ala kohal ehitusõigus alates 2. korrusest. 3 korrust. 

Olevate hoonete juurdeehitused

1. pealeehitis restorani/kauplusehoonele. Tasakaalustab sümmeetrilist linnavaäljakut. katusel võimalik välikohvik. 1 lisakorrus. 

2. Pealeehitis Postimajale. Sobiv katuseterrass vaatega linnaväljakule. 1,5 lisakorrust. 

 Liiklus

Liiklust ei saa kavandada hoonestatavast linnaruumist lahus, mistõttu on käesolevas lahenduses on tehtud ettepanek etteantud liisklusskeemi muutmiseks.

 Lähteseisukohad:

1. Luha tänav ja Tallinna tänav ei tohiks teineteist dubleerida, samas peaks jätma nendel võimaluse mõlemasuunaliseks liikluseks. Keskllinnast läbisõiduks jääb Luha tänav, Tallinna tänav muutub kohaliku tähtsusega juurdepääsuks (koos liikluse rahustamisega) ning teenindama „Maaväljakut”.

2. Olemasolevat üledimensioneeritud autoteedealust asfaldipinda tuleb maksimaalselt vähendada piirini, kus oleks tagatud minimaalne vajalik sõiduridade laius. Järelejäänud alad tuleks haljastada.

3. Kultuurimaja esise platsi jalakäijate ala tuleb laiendada maksimaalselt, andes autodele võimaluse üksnes selle servast mööda sõita.

 Ristmikud 

1. Luha tänava/Tallinna tänava ristmik jääb ringristmikuks, aluseks võttes K-Projekti lahenduse, kuid tsentreerides ringi keskpunkti praeguse Keskväljaku allee ja kirikutorni teljele.

2. Haapsalu maantee ja Paldiski maante ristmik moodustub Linnaväljaku serva jäävast sõidutee kaarest.

 Autoteed 

1.Transiidiks Tallinna poolt tulijatele jääb üsnes Luha tänav, Tallinna tänav on juurdesõidutee ja väljaku osa.

2.Haapsalu ja Paldiski maanteele pääsuks tuleb läbida rahustatud liiklusega Linnaväljaku ala.

Jalakäijate alad

Peale eelmises punktis toodud läbisõitudele, on muu liiklusala kergeliikluse ja jalakäijate prioriteediga, kellele mõeldud alade pinda oluliselt suurendatakse.

Kergeliiklus

Kergliiklus (rattad, rulluisud) toimub vastava märgistusega jalakäijate aladel.

Parkimine

„Maaväljakul” on parklad toodud vastavate ettevõtete ette. Linnaväljaku parkimine toimub osalt piki promendaadi ( K-Projekti lahendus) ja osalt Kultuurimaja taga. „Väravmaja” parkimine koos praeguse linnavalitsuse hoone parkimisega lahendatakse nii hoone gabariidis kui selle hoovipoolsesse ossa kavandatud poolmaa-aluse parkla abil. 

Bussiliiklus

Praeguses asukohas olevat bussipeatust on kavandatud laiendada kahe bussi üheaegse peatumisvõimaluse lisamisega (platvormidega) ning ootepaviljoni funktsiooni üleviimisega „Klaasmajja”. Busside väljasõit üksnes mööda Tuula teed Ülesõidu tänavale.  

Haljasalad

Olevat kõrghaljastust täiendatakse ja rajatakse juurde kirikutornile suunatud telgsümmetriat mitte ära unustades. Kõrghaljastust lisatakse ka ülemääraste afaldipindade kaotamisest vabanevatel aladel.

Väikevormid

Väikeormid on otstarbekas paigutada viisil, mis ei takistaks näiteks kultuurimaja esisel linnaväljakul rahvarohkemate sündmuste läbiviimist. Seetõttu on ka pakutud lahenduses jäetud see ala suhteliselt vabaks. Linnaväljaku ringikujulise keskosa võiks ilmestada üks suurem monument või skulptuur või purskkaev.

Maakasutus

Otstarbekas on „Väravmaja” puhul täpsustada maakasutust ning moodustada krundid võimaldamaks mõlema teljel oleva majaosa üheaegset ehitamist.